Soome kirjanduse ajalugu
saj lõpu rootsikeelsel lüürikal
pakkuda nimetamisväärseid luuletajaid: Frese, Creutz, Franzen ja Choraeus. Kõik neli
siirdusid Rootsi. Creutz kirjutas oma luuletoodangu Stockholmi aastatel, tema luule käsitles
erootilisi teemasid ja pastoraalselt stiliseeritud loodust. Oli Põhjamaade rokokooluule
tüüpilisim esindaja. Peateos on aleksandriinides kirjutatud ,,Atis ja Camilla" (1761), aine ja
rekvisiitide poolest lamburiluule, kangelaste kujutuselt aga eepos, mis kajastab juba ka
vararomantika käsitlust tunnete jõust ja õigustatusest inimelus. Lisaks sellele ka mõned
pikemad luuletused ,,Suvelaul" ja ,,Daphne". Teene suutis esitada ajastu luulele ja
mõttemaailmale omaseid jooni lihtsustatult, säilitades samal ajal isikupärase tooni.
Franzen kuulub valgustusaja maailma, vahetu loodustaju ja isiklikum oma meeleolude
kujutus. Esimene selgekujuline pihtimuslüürik soome kirjanduses. Luuletused: ,,Inimese
nägu", ,,Uus Eeden"