Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muusikaga
Meloodiate selge
liigendus asendus pideva, otsekui lõpmatusse suunatud arenguga, rütm muutus vabamaks ja
ebareeglipärasemaks ning kaotas oma selge seose tekstiga, tähelepanu oli suunatud rohkem
üksikuile meloodialiinidele kui nende kooskõlale. Zanrid olid samad, aga ilmalik laul loovutas
oma domineeriva koha missale ja motetile. Ajajärku võib kirjeldada neogooti reaktsioonina
vararenessanssile. Esindajad: Johannes Ockeghem, Antoin Busnois
· III pk tegevusaeg 1490-1520, sel perioodil arenesid renessansslikud juured muus.s täiuseni.
Lihtsad imitatsioonid ja kaanonivõtted haaravad kõiki hääli ja on kuulates kergesti jälgitavad,
kompositsioonis eelistati pala selget liigendust ligilähedaselt võrdseteks osadeks, rütm
lihtsustus ja lähtus põhiliselt teksti deklamatsioonist. Häälte kooskõla mängib järjest suuremat
annaabi.ee 
