Eesti Kirjanduse Ajalugu II
tegelikuks saanud, siis hakkab taas tuhmuma.
1907 „Rahaauk“ ja „Uurimisel“
1913 „Vanad ja noored“ – koondab Tammsaare varasemat lühiproosa loomingut
Nüüd hakkab tema loomingus nihe uute kirjeldamisvõimaluste suunas. Varane ja realistlik looming siiski ei kao. Selgeid
muutusi on näha jutustustes „Pikad sammud“, „Noored hinged“ ja „Üle piiri“ – üliõpilasnovellid. Vararealistlikult
uusromantiliseks üleminek on järkjärguline.
1900–1910 loomingus mõjutab ja muudab ta naise käsitlust. Naise kujutamisel on vabameelsem ja modernsem kui
varasemad kirjanikud. Tema käsitlus on väga patriarhaalne – naine on võrreldes mehega sekundaarne. Tammsaare puhul on
tegu efektiga, kus tegelaskuju hakkab elama oma elu. Kontseptsioon on lendlev, kui tegelane ise tegutsema hakkab. Tema
karakter elustub.
Uusromantiliste tekstide puhul tuleb rõhutada armastuse olulisust