Ülevaade Eesti muinasajast
külmematel laiuskraadidel viljelusmajanduse levik pidurdus, siis seetõttu on Ida-Euroopa
metsavöötmes just savinõude kasutuseletulek suute muutuste esmakuulutajaks. Eestis
loetaksegi neoliitikumi alguseks keraamika ilmumist meie alale. Läänemere ümbrusesse
jõudis savinõude valmistamise oskus kultuurilaenuna.
Varasema Kunda kultuuri asemel eristatakse nüüd Narva kultuuri, mis sai oma nime 1950.
Aastatel uuritud Narva jõe alamjooksul paiknevate muististe järgi. Eestis on see vaid
varaneoliitline nähe.
Keraamika leviku üldisi levikusuundi arvestades hakati savinõusid varem valmistama Eesti
lõunapoolsetel aladel ja siis põhjapoolsetel.
Praeguseks tuntakse Eestis üle veerandsaja narva kultuuri asukoha. Valdav enamik neist
paikneb rannikul.
Matuseid, mis võiksid pärineda varaneoliitikumist, on Eestis leitud seni vaid kahest asulast.
Laibad asetati hauda väljasirutatud asendis selili, kõhuli või külili ja kaeti sageli osaliselt,
harvem terves ulatuses ookriga.