Eesti Uusaeg
(õigusnõunik) eelistumisel. Magistraat jaotas linlaste vahel riigi- ja kohalikud maksud
ning nõudis need sisse. Kuni 1866. aastani kehtis tsunftikord, kus käsitöölised ja
kaupmehed olid gildides ning pidid järgima põhikirju. 1877 kehtestati linnaseadus.
Vanad magistraadid jätkasid 1889. aastani kohtuorganina. Linnades tuli valida
linnavolikogu ja moodustada linnavalitsus eesotsas linnapeaga. Linnaelanikud jaotati
varandustsensuse alusel kolme kuuriasse (I- 10 000 rubla, II- 5000 rubla, III- 1000
rubla). Uued linnavalitsused hakkasid rohkem hoolitsema linna heakorra,
arhitektuurilise üldilme ja kommunikatsioonide eest. Rajati gaasi-, elektri- ja
telefonivõrke ning veevärke.
Maa omavalitsus: Rüütelkondade maaomavalitsuse korraldus pärines 13. sajandist.
Kõrgeim võimuorgan oli maapäev, millest võtsid osa kõik meessoost täiskasvanud
immatrikuleeritud aadlikud