Keskaeg
Lombard pandimaja, tuleneb Lombardiast.
Kahekordne raamatupidamine st kaks kontot deevetit ja krediiti, varasem eelkäija arveraamat. Enamus
kaupmehi tegutsesid kompaniides,sageli perekondlikes, näieks vennad, kes tegutsesid eri linnades.
Ravensburgerid safiir, metall jne. Põhiline probleem mündi - metalli puudus. Kulla, hõbeda toodang
ei olnud raha vajaduse kasvuga bilansis. Kuld Orienti (bilanss ikka negatiivne) ja hõbe Vahemerele.
Suur osa väärismetallist oli varandustena käibest kõrvale jäänud. Kui Richard Lõvisüdame eest nõuti
lunaraha 150 000, sulatati Inglismaal kirikute pitsateid. Müntidesse hakati vähem väärismetalli panema
12. - 13. sajandil. Vähenes keskne kontroll, mündiõigus.
Keskaja II poolel kaaluühik ja rahaväärtus erinev, enne st keskaja algul oli võrdne. Mündid väiksemaks
--->brakteaat ühelt küljelt vermitud münt, sest oli nii õhuke, et teiselt poole ei saanud vermida, ühel
pool muhk, teisel pool lohk