EESTI UUSAEG
süsteemi. Varasemalt ratsateenistusmaks, mis kujutas endast rahalist kohustust, mis
arvutati adramaade järgi; maksud, mis tasuti teraviljas – Eestimaal tollivili, Liivimaal
statsioon. Vene sisekubermangudes oli pearahamaks varasemalt tuntud, Peeter I
algatatud reform. Pearahamaksuga maksustati maksualuste seisuste meesisikud
(aadliseisus ja vaimulikkond ei olnud maksualused seisused). Maksumäär 70 kopikat
talupojal, linnakodanikul 120 kopikat aastas, kaupmeestel 1% varandustelt.
Varasematel aegadel linlased otseseid riigimakse maksma ei pidanud. Pearahamaks
kehtis 19.saj lõpuni, 1887.aastani. Riigil pidi olema ülevaade maksukohuslastest,
selleks hingeloendused fiskaalsel eesmärgil, esimene 1782.
Uuendused tõid kaasa kuulujutte, rahutusi. 1784.aasta suvel algasid pearaharahutused,
eelkõige Liivimaa kubermangus. Puudutas üle 60 mõisat Lõuna-Eestis, Läti alal oli
veelgi suurem. Olid põhjustatud sellest, kuidas talupojad tõlgendasid seda –