I Maailmasõda 1914-1918
sellele sai Eesti lõpuks iseseisvaks.
Sõja puhkedes hakati represseerima kohalike baltisakslasi, paljud saadeti välja, saksakeelsed
ajalehed hävitati. Sakslased oli survestatud ning nad hakkasid otsima koostööd eestlastega. Sooviti
luua Saksa-Eesti ühine omavalitsus, mis ebaõnnestus.
Rahvuslikus liikumises toimus elavnemine. Tallinnas ja Tartus asutati sõjatööstus komiteed, mille
kohustuseks oli sõjaliste tellimuste täitmine. See pani aluse eestlaste varandustele.
Jaan Tõnissoni eestvedamisel loodi Põhja-Balti komitee, selle ümber koondati palju rahvusliku
liikumise tegelasi.
30% talunikest ning ligi pooled mõisatöölistest mobiliseeriti, mis tõi kaasa põllumajandustoodangu
languse. Talunikelt rekvereeriti hobused ja kariloomad.
Rekvereerimine – seaduslikult lubatud asjade ära võtmine.
Seega sõjaaastatel põllumajanduse areng seiskus. Põllumajandustoodang langes ning suuremad
linnad puhkesid ka nälga.
Tervikuna ka tööstustoodang vähenes