Peet Vallak “Elu nullpunkt” ja “Epp Pillarpardi Punjaba potitehas”
üldse oma eluga toime tulla. Korra teelt eksinud ja pea täis kaaninud, tõuseb temas
aga raev. Tiimu hävitab teda mõnitava viinakasti, kuna ei taha elada mõõdupuu järgi.
Kurb on aga tõsiasi, et alkohoolikule on selline ainus mõeldav elu. Kui ei suudeta end
võõrutada või kontrollida, libiseb kõik käest. Loos "Viis vana ruuna" võitlevad laisad
perepojad isa varanduse eest. Pealehakkamist pole neist kellelgi ja ega isa varanduski
väga kopsakas pole, kuid nõuavad oma õigusi. Selge on, et keegi neist ei tuleks
vastutusega toime ning ilma isata laostuksid nad lühikese ajaga. Selle jutu juures
tekkis kujutlusse pilt tänapäeva noortest, kes nõuavad hirmsuurt palka, aga tööd teha
ei oska ega tahagi. Palju leidub inimesi, kes hindavad ennast üle ning nõuavad oma
õigusi ilma, et annaksid endale aru, et ka omalt poolt peab selleks panustama. Novell
lõppes nurkasurutud isaga, kes poegadele järele andis
annaabi.ee 
