Eesti ja Euroopa Õiguse ajalugu
Karolinat, mis levis eriti Põhja- Eestis. Kriminaalõiguse printsiibi järgi pandi
suuremat rõhku süütegija subjektiivsele küljele. Keskajal arvestati objektiivset
külge, Rootsi ajal arvestati psühholoogilist momenti enam.
Karistusena kasutatud ihunuhtlust tarvitati vähem, selle asendas rahatrahv ja
vangistus. Kõrgema karistusena kasutati surmanuhtlust. Häbistavad karistused
olid suurenenud- kiriku häbiposti asetamine pühapäeval ning raekoja ette
linnades. Endised isiku- ja varandusevastased süüteod püsisid, vaid
nõiaprotsesside arv ajastu lõpul langes. Mõisa käest läks karistamisõigus
peaaegu täiesti riigi kätte, mõisnikule jäi vaid distsiplinaarkaristusõigus-
kodukariõigus.
17. Kohtukorraldus Rootsi-aegses Eestis.
Kohtukorralduses P.-Eestis jäi püsima keskaegne korraldus. Tegutsesid
magistraat, alamkohus, mees- ja adrakohtunikud. Talupoegade süütegusid arutas
mõisakohus (oli ka kodukari õigus). Ülemkohtu funktsioone täitis kuberner koos
12 maanõunikuga