Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Kõik võistlejad pidid olema alasti. Olümpiavõitjaile anti roheline õlipuuoks, neile kuulus kogu rahva austus ja lugupidamine. Võistlusi sai korraga jälgida umbes 40 000 pealtvaatajat. Kaunite ehitiste, olümpiavõitjate ja jumalate kujude ja muude kunstiteoste pärast osutus Olümpia hiljem järeltulevate põlvede jaoks Vana-Kreeka kultuuri varamuks. Olümpiamängud olid Kreeka rahva ülemaalised rahumängud ja nende auks katkestati Kreekas sõjad. Antiikajal toimusid olümpiamängud 293 korral. Kui Rooma kehtestas Kreekas oma ülemvõimu hakkas olümpiamängude üllas mõte kaduma. Rooma keiser Theodosius keelas kõik paganlikud pidustused, sealhulgas ka olümpiamängud. Olümpiaehitised rüüstati. 19. Sajandi keskel tärkas Kreekas olümpiamängude elustamise mõte. Seda ellu viies pani Prantsuse pedagoog P
........................................................................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................... 11 SISSEJUHATUS Aristotelest võib pidada esimeseks filosoofiaajaloolaseks, sest peaaegu iga teema juures tsiteerib, kritiseerib ja rekontsueerib ta üksikasjalikult teiste filosoofide õpetusi. Nii on tema teosed eelsokraatikute muidu suures osas kaotsi läinud tööde varamuks. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Platonilt võttis Aristoteles üle ainult keelefilosoofilised ja loogilised eeldused ning arusaama, et mitte ainult inimeste tegusid ei määratlse nende eesmärk, vaid ka loodusnähtused on läbinisti sihipärased (teoloogia). Ideedeõpetuse lükkas ta otsustavalt tagasi kui tühjad sõnad ja luulelised metafoorid. Meelteüöeste iddede kohale seadis ta maailma põhiprintsiipidena asjades endis seesmiselt toimivad vormid.
Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Kõik võistlejad pidid olema alasti. Olümpiavõitjaile anti roheline õlipuuoks, neile kuulus kogu rahva austus ja lugupidamine. Võistlusi sai korraga jälgida umbes 40 000 pealtvaatajat. Kaunite ehitiste, olümpiavõitjate ja jumalate kujude ja muude kunstiteoste pärast osutus Olümpia hiljem järeltulevate põlvede jaoks Vana-Kreeka kultuuri varamuks. Olümpiamängud olid Kreeka rahva ülemaalised rahumängud ja nende auks katkestati Kreekas sõjad. Antiikajal toimusid olümpiamängud 293 korral. Kui Rooma kehtestas Kreekas oma ülemvõimu, hakkas olümpiamängude üllas mõte kaduma. Rooma keiser Theodosius keelas kõik paganlikud pidustused, sealhulgas ka olümpiamängud. Olümpiaehitised rüüstati. 19. sajandi keskel tärkas Kreekas olümpiamängude elustamise mõte. Seda ellu viies pani prantsuse pedagoog P
annaabi.ee 
