Riigivõlakirjad
suurem kui USA-l.
USA võlakirjad on olnud pikka aega mitme riigi välisvaluuutareservi meelepärane
mahutuskoht. Eelmise aasta lõpus vähenes USA 10aastase võlakirjade intress 2%-ni, mis oli
madalaim tase alates 1954. aastast. See viitab sellele, et võlakirjad on üle hinnatud ning
mõjutab omakorda Hiina, Venemaa ja Jaapani valuutareserve.
Kui viimasel ajal on paljud turud kukkunud, on USA võlakirjadeturg tõusnud rekordtasemele,
kui aga kui riigivõlakirjad ükskord kukuvad, siis teised varaliigid tõusevad ning dollar võib
teiste valuutade suhtes nõrgeneda, see aga tekitab USA valitsusel probleeme, et katta oma
eelarve puudujääke, dollari väärtuse langemine toob kaasa inflatsiooni. Kui Hiina ega teised
riigid enam USA võlakirju ei taha, siis võibki nii juhtuda, pikemas pespektiivis oleks see
USA-le väga ränk hoop, kuna selleks ajaks oleks võlg veelgi suurem. Prognoositakse, et 2060.
aastaks moodustub USA võlg 600% SKP-st, see aga tähendab riigi pankrotti.