keskaegse linna elu-olu
voorimeeste, mündrikena. Ajapikku tõusis mõnigi neist käsitööliste või kaupmeeste sekka,
läks uues seisusekeskkonnas üle saksa keelele ja saksastus. Eesti linnades räägitud alamsaksa
keel erines oluliselt Põhja-Saksamaal räägitust, sisaldades ohtralt eesti sõnu. Saksa keel
omakorda mõjutas nii tollal kui hilisematel sajanditel eesti keele arengut (Adamson, Valdmaa
1999: 47-48).
Kokkuvõte
Sain teada, et varaksekaja lõpul toimunud majandusolude paranemine avaldas olulist mõju
linnade tekkimisele. Keskaegsed linnad erinesid tänapäevastest linnadest väga palju. Linnad
olid keskajal väikemad ning linnades oli vähem rahvast kui tänapäeval. Ka Eestis elas vähem
rahvast ja linnad olid väiksemad.
Kasutatud kirjandus
Mait Kõiv, Priit Raudkivi 1996. Keskaeg. Avita.
Andres Adamson, Sulev Valdmaa 1999. Eesti ajalugu. Koolibri.
annaabi.ee 
