Rassism
Esimese kahe ristisõja ajal pöördusid Saksamaa juudid riigivalitseja poole, et tema
käest abi saada. Keiserliku abi asemel tehti neist hoopis "keisrikoja orjad". Juutidelt
nõuti selle "privileegi" eest suuri rahasummasid ning nad said lõpuks keiserliku
riigitulu tegelikeks allikateks. Nad kuulusid kuningavõimule ja neid võis osta, laenata
ja müüa, et tasuda võlga võlausaldajatele.
See komme levis ka muudesse maadesse. Kirikujuhid õigustasid seda staatust
teoloogiliselt varakoguduse õpetusega - kuna juudid olid Kristuse risti löönud, siis
said naad seeläbi alatise orjaseisuse osalisteks.
Muud tegurid aitasid sammuti kaasa juutide alaväärtustamisele. Juutide jaoks
keelustati enamik ameteid ja gilde, kuhu võisid kuuluda vaid kristlikud liikmed. Juute
sunniti otseselt rahalaenutajateks hakkama, kuna nad olid feodaalsest ühiskonnast
välja arvatud. Sel moel imasid nad endasse otsekui käsnad kogu maa likviidse
annaabi.ee 
