TALIVILJADE HOOLDAMINE Meie oludes vajavad taliviljad kevadel lämmastikuga väetamist. Teiseks vajalikuks kevadtööks on taliviljaoraste äestamine, see töö on aga paljudel ununenud. Äestamine parandab võrsumist (eriti talinisul), hävitab umbrohtu, kobestab mullapinda, vältimaks veekadu mullast, ja segab pealtväetamisel antud väetised mulda. Kivistel muldadel ei soovita äestada. Ka tuleb hoiduda märja mulla äestamisest. KEVADINE MULLAHARIMINE Üheks vajalikuks varakevadiseks tööks on ka künni lõpuvagude tasandamine.. Kevadel on vaja ka künda. Selle tööga saab alustada siis, kui muld on niivõrd tahenenud, et kannab masinaid.Kevadel küntud alasid ei tohi jätta pärast kündmist ootele. Kohe, juba kündmise päeval, tuleks mulda pindmiselt harida. Kui see jääb tegemata, siis on oht, et muld kuivab panklikuks, eriti keskmise ja raske lõimisega muldadel.[2] Külviaeg sõltub mulla temperatuurist, niiskusest, külvatavast taimeliigist. Suvivili külvatakse
äestamisest. Oraste äestamiseks sobivad kõige paremini nn piiäkked, põllumehed tunnevad neid ka maheäkete nime all. Muidugi sobivad ka võrkäkked, juhul, kui neid veel kasutusel on. Vähesobivad on siksak pulkäkked, kuna need vigastavad teistest enam taliviljataimi. Taliviljaoraste äestamine on katsetes andnud 400...700 kg/ha enamsaaki. Talinisupõldude äestamine on olnud talirukkipõldude äestamisest efektiivsem. KEVADINE MULLAHARIMINE Üheks vajalikuks varakevadiseks tööks on ka künni lõpuvagude tasandamine. Sobivaimaks riistaks pean kolmesahalist atra. Selle tööga saab alustada küllalt vara. Tuleks ära kasutada neid väheseid hetki, mil muld öökülmade mõjul pindmiselt külmub ja tekkinud koorik kannab harimisriistu. Ader tuleks reguleerida nii, et esimene sahk künnaks täies sügavuses (selle määrab ära lõpuvao sügavus) ja viimane sahk jookseks mullapinnal või 5...10 cm sügavuses
annaabi.ee 
