Bütsants ehk Ida-Rooma riik
riigil liidus Genovaga end taastada. Ligi kaks sajandit valitses riigis Palaiologoste dünastia.
Kirjandus ja kunst küll õitsesid, kuid tervikuna oli see kunagise hiilguse hale vari.
Bütsantsi kultuuripärandis on antiikkirjanduse kõrval väga oluline Rooma õiguse
süstematiseerumine ja edasiarendamine. Kultuur toetus suurel määral antiikautoriteetidele.
Suur oli vaimuliku kirjanduse osa. Suure populaarsuse võitsid pühakute elulood ehk
hagiograafiad. Ajalooteadust esindasid varakeskahal maailmakroonikad ehk kronograafiad.
Geograafiateadust iseloomustas Idamaade-suundumus. Riigile andis esimese ettekujutus
Põhjamaadest bütstantsi rännumees Laskaris Kananos, kelle ühes teoses on kirjeldatud ka
Eestit. 9. sajandil võeti riigis kasutusele Kyrillose ja Methodiose poolt slaavi tähestik.
Bütsantsi riigi lõpp oli 29. mail 1453, kui Konstantinoopol langes türklaste kätte
meeleheitliku vastupanu tulemusena.