Heintaimed
Varajane punane ristik erineb hilisest esmajoones kiire kasvu poolest. Katteviljata külvi korral
moodustab varajane ristik esimesel eluaastal massiliselt varsi ja õisi, samuti kattevilja alla külvatult.
Nii võib varajane ristik anda esimesel aastal juba 100 ts haljasmassi. Hiline punane ristik on
suurema võrsumisvõimega, varte arv suurem ja need on pikemad ja rohkem harunenud, mistõttu
hilise ristiku saak on harilikult suurem, võrreldes varajasega. Varajane punane ristik on veidi
põuakindlam kui hiline, sest ta areneb kevadel varem ja tarbib seega paremini kevadist mullavett.
Pikemavarreline hiline punane ristik lamandub lopsaka kasvu korral kergemini, kusjuures
söödaväärtus alaneb (alumiste lehtede varisemise ja mädanemise tõttu) ja mehhaniseeritud
koristamine raskeneb. Põllumajanduses kasutatavatest liblikõielistest punase ristiku poolt seotud
lämmastiku kogus kõigub tavaliselt 60-120 kg vahel.