Eesti rahvusköök
Kõige levinum oli hapukapsasupp, kuid keedeti ka klimbi-,
kartuli-, herne- ja osasuppi. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppe rasva v piimaga.
Esmasäeval, teisipäeval ja reedel söödi piimasuppi või körti. 19. sajandi lõpul nihkus kõige
tugevam toidukord õhtul lõunale ning 20.sajandi algul oli lõunakssooja söögi valmistamine
peaaegu üldine. Siis keedeti lõunaks peamiselt kartuleid, liha, kastet. Väga vana komme on
olnud linnupette söömine. Seda söödi varahonnikul jüripäevast k
uni rukkilõikuseni.
Kaasaegne Eesti köök
Ajad ja kombed muutuvad. Mõndagi oleme traditsioonilisest toidukultuurist tänasesse päeva
kaasa võtnud üsna muutumatul kujul, osa toite vaid idee näol ja teistest toiduainetest
valmistades. Paljud toidud oleme peaaegu unustanud, mitmed toidud on seoses elu- ja
toitumistavade muutumisega lausa kõrvale heidetud. Aja jooksul on meie võimalused,