Kevade alguses on kohe naistepäaev.Naistepäaeval meie peres kingime emale lilli ja ostame tordi. Lihavõttepühi tähistame munadevärvimisega ja pajutibude tuppatoomisega. Värvime mune ja pärast koksime üksteisega võidu.Me viime ka ilusad munad tuttavatele , kuna kui munade värvimiseks läheb ,siis alati tuleb neid niipalju ,et kusagile pole neid panna ja siis me viimegi osa mune sugulastele ja tuttavatele. Isade- ja emadepäeval varahommiku äratame kas ema või isa voodist ülesse koogi ja lilledega .Päeval teeme koos midagi , tavaliselt kas läheme sööma , kinno või mujale meelsasse paika. Suvel esimese pühana meie pere tähistab jaanipäeva.Jaanipäaeva puhul tulevad meile külalised ja me läheme kõik selleks päaevaks suvilasse. Meil on suur lõkkeplats , kuhu on aastaläbi oksi, kulu ja preahti kogutud. Jaanituli on meil alati hiiglaslikk , mida tulevad ka naabrid vaatama ja uudistama.
Kellatorni platvormi ümbritseb võreline balustraad. Seal, Jumalaema kiriku sillapoolses küljes toetus preester rinnuli balustraadile ja vaatas alla linna. Quasimodo hiilis talle kikivarvul järele, et näha, mida ta nii teraselt silmitseb. Preestri tähelepanu oli niivõrd pingul, et ta ei kuulnudki kellalööja samme enda ligidal. 2 8 7 Pariis, eriti tolle aja Pariis pakub toredat ja veetlevat vaatepilti, kui teda silmitseda ülalt Jumalaema kiriku tornist suvise varahommiku rõõsas valguses. Võis olla juba juulikuu. Taevas oli üleni selge. Mõned hilinenud tähed kustusid siin-seal ja üks neist säras veel õige heledalt taeva selgemal kaarel, idas. Päike oli parajasti tõusmas. Pariis hakkas all ärkama. Selles heledas ja puhtas valguses paistsid eredalt silma majade idapoolsed küljed. Tornide hiiglavarjud roomasid katuselt katusele, suure linna ühest otsast teise. Mõnes linnajaos oli
annaabi.ee 
