raiddetailid, eriti portaal. Need on meistrimärkidega, mida kohtame ka Karja kirikus. Ilmselt on osa kiviraidureid töötanud mõlema kiriku ehitusel. Kuid siiski puuduvad silmapaistvalt puhta töötlusega raiddekooris peaaegu täiesti skulptuurid ja taimmotiivid, mis on iseloomulikud ligikaudu samaaegsetele Karja ja Pöide kirikule. Lääneportaali uks on osaliselt säilinud 1617. aastast. Kiriku akende stiilipuhaste varagootiliste raidraamistike puhul on nähtud seost Lääne- Euroopa katedraaligootikaga. Kiriku vähesed kitsad aknad, võlvidele viiv kitsas müüritrepp ja süvendid riivpalgi kinnitamiseks viitavad hoone kaitsefunktsioonile. Nimelt on vanemad Saaremaa 3 kirikud enamasti ehitatud kaitsekirikutena. Seda tingis siin asjaolu, et ka pärast sakslastele alistumist 1227
Hilisromaanika meisterliku teosena on säilinud suur ristimiskivi, mille vormid on tuletatud ehituskunstist. Haapsalu piiskoplinnuse toomkirik: Saare-Lääne piiskopkonna üks vanimaid ja suurimaid sakraalehitisi. Valmis arvatavasti üheaegselt Valjala kirikuga. Toomkirik hõlmab täielikult linnuse lõunatiiva. Ta on ühelööviline ja iseseisva kooriruumita. Kõrged kuplitaolised domikaalvõlvid, teravselgsed mõigasroided ja vööndkaare ning akende terevaks tõmbunud tipid kuuluvad varagootiliste vormide hulka. Ümarkaarne peaportaal ja hilisromaani ajast pärinev kapiteelkujutis loovad nn. üleminekustiilile omase vastuolulise üldmulje. Kapiteelide väänla- ja lehemotiivid viitavad anonüümse Kõlni meistri kunstiringile. Kirikust mõnevõrra hiljem püstitati selle lõunaküljele ringikujulise põhiplaaniga kabel, mille kuppelvõlvi omapärased, mördi abil vormitud lamedad mõigasroided toetuvad pikkadele ümaratele rippsammastele. Üldkujult on Haaosalu kabel, mida kasutati
annaabi.ee 
