Folkloristika alused
olla vägagi improvisatsiooniline, kuid ta sisaldab teatud traditsioonilisi
ettekujutusi, kuidas ja mis sõnadega last hüpitada saab (meie teeme seda nii,
aga meil ei ole aimugi, kuidas ja kas seda teevad näiteks hiinlased, kui me pole
seda kunagi näinud ega sellest kuulnud). Seetõttu ei vastandata traditsiooni ja
improvisatsiooni, vaid kõneldakse traditsioonilisuse erinevatest astmetest ja
ilmingutest.
(Vt näiteks rahvalaulu traditsioonilisuse erinevatest astmetest: Ingrid Rüütel.
Varafolkloorselt vokaalzhanridelt lauluni. III. Mäetagused nr.10, 1999.
Tagasi põhimõistete loendi juurde
3.4. Stereotüüp
Stereotüübi mõistet on kasutatud:
tekstitasandil
mentaalsel tasandil.
Rahvaluuleteksti tasandil tähendab stereotüüp teatud liiki kordumist tekstis,
näiteks regilaulu laulualgusvormelid või pöördumisvormelid nagu: Neitsikesed,
noorukesed, muinasjuttude algus- vm vormelid.
Mentaalsel tasandil on stereotüüp tundmatu seletamine tuntu kaudu; on rühma