Toulouse-lautrec
Tänapäevani puhkab mees, kelle oleks pidanud sängitama Iiri-ameerika baari leti alla
või Moulins'i tänava bordelli gooti kambrisse, nunnade juures kõrge kivisamba all;
sammast kroonib midagi risti ja lille vahepealset ning alt orust paistab kloostri kirik.
Tegelikult aga, nagu näitavad La Goulue pannood, oli Henri de Toulouse-Lautrec
pidevalt ümbritsetud tormiliste sotsiaalsete ja kultuuriliste muutuste ajastu kõige
lummavamatest kujudest. Wilde ja Fénéon on ainult kõige vapustavamad suure hulga
huvitavate tegelaste seas, keda Lautrec tundis ja kellega ta koos töötas. Kuid kokkuvõttes
kinnitab tema kunsti sügavus ja haare seda, et ta kuulub sellesse sageli katkevasse, kuid
ometi äärmiselt järjekindlasse radikaalsete prantsuse kunstnike ritta, kes alustasid looduse
ja loomade maalijatena ning kellest said hiljem ühiskonnakriitikud ning poliitiliste
muutuste kroonikud. Vernet, Géricault, Delacroix, Daumier, Courbet, Lautrec tema