Soren Kierkegaard
tajutav lähedus tüdrukuga oleks olnud talle liiast. Ta kahtles endas ja enda sobivuses
abikaasana. Suhe lõppes enne, kui ta jõudis sellest midagi kogeda. Tüdruk oli vaid ärgituseks,
suhe tüdrukusse hakkas tegema temast luuletajat s.t., et suhe kontsentreeris produktiivsed jõud
tema hinges, pani käima ebamäärased tendentsid tema fantaasiates, andis neile suuna ja
keskpunkti. Kihluse katkestamine tõi kaasa ühiskonna hukkamõistu ja sisemas oli
Kierkegaard sügavalt vapustaud. Seda näitab kõige paremini sündmustele järgnenud suur
produktiivsus.
Kierkegaardi loomingu kõrgeaega loetakse aastast 1842, sellest ajast alates seisab ta oma
kirjanikuloomes iseseisvalt, sõltumata võõrastest meistritest, ning kasutab keelt nagu
omatehtud instrumenti.
„Emba-kumba“ ilmus kahe osalisena veebruaris 1843, sellega lõi Kierkegaard epohhi Taani
kultuuris, need kaks osa moodustavad justkui oodi või palinoodia, just nagu kolossaalne
annaabi.ee 
