Vabadussõja kindralid ja admiralid
1. novembril
1926 nimetat ta Sõjanõukogu alaliseks liikmeks, mis jäigi kindral E. Põdderi
viimaseks ametipostiks. Uus amet tõi E. Põdderi Tallinna, kus ta liitus peagi
käivitunud vabadussõjalaste liikumisega. Aastail 1928-1931 oli E. Põdder tallinna
eesti Vabadussõjalaste Liidu esimees, 1929. aastast ka Vabadussõjalaste Keskliidu
juhatuse liige. Kuid peale 1931. aasta märtsis toimunud vabadussõjalaste liitude II
kongressi tuli tal oma vapsiliikumise-auametid maha panna, kuna ta ei olnud päri A.
Sirki ja A. Larka aetud radikaalse poliitikaga, mis seekord võimust võttis.
Võrumaal sündinud, kuid Tartus ülesse kasvanud E. Põdder olevat end ise pidanud
tartlaseks. Tal olnud kombeks mõnikord tartu murret rääkida, tartumurdline sõna
,,õkva'' olnud aga ta meelissõna, mis andiski talle sõdurite hulgas hüüdnimeks Õkva.
1932. aastal jäi E. Põdder haigeks ta jalga lõi gangreen. Jalaoperatsioon