pessa vastsete toitmiseks sitikaid-putukaid. Kuid juhul kui vapsiku pesa paikneb mesila läheduses, siis tarvitavad nad toiduks peale teiste putukate ka mesilasi. Vapsikud röövivad mesilasi lennulaualt ja isegi taru seest. Oma ohvrilt sööb ta ära tagakeha koos meepõiega ning sooled. Üks vapsik võib lühikese ajaga hävitada kümmekond mesilast. Vapsiku tugeva kehaehituse tõttu on mesilased tema vastu võimetud, vaid harva õnnestub neil hulgana mõnd vapsikut tagakeha loogete vahelt surnuks nõelata. VESPA CRABRO AASIA VAPSIK E. AASIA HERILANE • Aasia herilane jõudis savinõudega Hiinast Prantsusmaale 2004. aastal läbi Bordeaux’ sadama. Ta on veidi väiksem kui Euroopa herilane. Herilasema pikkuseks võib olla 30 mm ja tööherilastel 25 mm. Putuka pea on musta värvi, nägu oranžikaskollane. Keha on tumepruun või sametjalt must, kitsaste kollaste triipudega. Neljas tagakeha lüli on peaaegu alati kollakasoranž
puudub · Tagakeha ja rinnaosa mäluvad pudruks ja toidavad sellega vastseid http://www.aegispestcontrolservices.com/European- Hornet.html Faktid · Kevadel sündiva esimese põlvkonna töölised on väiksemad, kui teistel põlvkondadel · Kui vapsik pesaehituseks sobivat kohta ei leia, kasutab ta linnumaja · Ühes pesas võib elada https://www.tradebit.com/filedetail.php/50 kuni 2 000 vapsikut 02135v4247629-european-hornet-hive- vespa-crabro-in-a Kasutatud kirjandus · http://en.wikipedia.org/wiki/European_hornet · http://www.miksike.ee/docs/referaadid/vapsik_evelin.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Vapsik · http://www.aegispestcontrolservices.com/European- Hornet.html
mesilast minutis Vastsed annavad energiat Mürk Sisaldab 8 erinevat kemikaali, mis kutsuvad rohkem vapsikuid ohvrit nõelama Saavad nõelata ohvrit mitu korda 30-40 inimest sureb iga aasta Tekitab hingamis raskusi Pesa Kevadel Tehtud kuninganna poolt Ta valib sobiva koha Nt:Puutüvesse Pesa on valmistatud näritud koorest Pesa koosneb paljudest üksikutest rakkudest, mis koos teevad meekärja effekti Suvel on pesas u 700 vapsikut, kes on emased Siis kuninganna hakkab munema ema- ja isavapsiku mune Vastsed Kuninganna muneb 1 muna igasse rakku ja need valmivad nädala jooksul 5 astmeline areng Isased Lahkuvad pesast peale täiskasvanuks saamist Surevad peale paaritumist Surm ja vaenlased Surevad sügises, aga noored kuningannad jäävad ellu ja teevad uued pesad Suurim oht neile on elukohtade hävimine Inimesed tapavad neid järjest rohkem Pole looduslikke vaenlasi
pinnast välja kaevates, nii et suve lõpul võib pesa ise olla priske kapsa suurune ja paikneda sellele vastava suurusega koopas. Seda rühma nimetame maaherilasteks, siia kuuluvad kaks väga tavalist ja suve lõpul tihti tüütut liiki: liht-maaherilane ja täpik- maaherilane. Kolmas ruske maaherilane teeb tagasihoidlikke väikesi pesi ning inimesi tavaliselt ei tüüta. Mõlemas rühmas, maa kohal ja all elavate liikide hulgas, tuleb ette ka erandeid. Vapsikut on nähtud pesitsemas kompostihunnikus ja tõenäoliselt mingis maa-aluses õõnsuses rannavallis. Täpik-maaherilase pesa on nähtud viie meetri kõrgusel tellisseinal, kinnitatuna katuse-eendi alla. Ka moondunud pesakuju tuleb sageli ette, näiteks siis, kui pesa ruumipuudusel enam loomulikult laieneda ei saa. Herilaste nukkumine vältab umbes kuu aega. Niipea, kui nukkudest kooruvad valmikud - töölised, loobub herilasema toiduhankimisest vastsetele, samuti pesa ja kannude
annaabi.ee 
