Konstatin Päts
sildi all toime sõjaväelise riigipöörde. Kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõjalaste
organisatsioonid, katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, kitsendati kodaniku-
ja poliitilisi õigusi. Sellega algas autoritaarne ajastu Eesti iseseisvuse lühikeses ajaloos.
Demokraatia kitsendamist põhjendas Konstantin Päts riikliku vajadusega, sest rahvas olevat
haige.
Valitsevale korrale opositsiooniliste jõudude spekter oli lai ja ulatus kommunistidest
vapsideni. Eriti ebapopulaarne oli vaikiv ajastu haritlaste seas. Suurem osa rahvast leppis
kõva käe poliitikaga, kuna demokraatiakogemus oli üürike, poliitiline kultuur ebapiisav,
inimesed "lehmakauplemisest" tüdinud.
Veebruaris 1936 toimunud referendumil kiideti heaks moodustada kahekojaline Rahvuskogu
uue põhiseaduse väljatöötamiseks. 1937 sai kolmas Eesti Vabariigi põhiseadus valmis ja
Konstantin Päts valiti selle järgi 21. aprill 1938 ainsa kandidaadina vabariigi esimeseks
presidendiks
annaabi.ee 
