Aristoteles “Nikomachose eetika”
hüve ja inimese õnne. Inimese loomutäiusest ei räägi me aga mitte seoses keha, vaid hingega ja
nimetame ka õnne hinge toimimisvõimeks.
On kaht liiki loomutäiust: üks mõistuslikkuse ja teine eetose juurde kuuluv.
See, mille kaudu ja mille abil igasugune loomutäius tekib ja hävib, on üks ja see sama nagu ka
kunsti puhul: kaarat mängides võib sündida ju nii hea kui halb kitaaramängija.
Liialdus ja puudulikkus hävitavad tasakaalukuse ja vaprusem vahepeale aga säilitab.
Naudingutest hoidumisega saame me tasakaalukatseks ja sellistena me suudamegi nendest hoiduda.
Loomutäius seostud naudingute ja kannatustega: millistest tegudest ta sünnib, nendesamade kaudu
ta ka suureneb ja, kui need on vastupidised, siis hävib- et millistest tegudest ta sünnib, nende puhul
ta ka toimib.
Hingenähtusi on kolm: tunded, võimed, seadmused
annaabi.ee 
