Maailmakirjanduse lühiülevaade
See on ilmselgelt kasule orienteeritud tekst. Moraaliküsimusi
siin ei käsitleta. ,,Arthasastra" on mõeldud kesksele kuningale.
Vatsyayana tegutses Lõuna-Indias 6. või 7. saj. ,,Kamasutra" tegeleb põhiliselt naiste
,,ärarääkimisega". See on selgelt linnakeskne raamat, ei pööra agraarnaistele mingit
tähelepanu.
Eepiline (4. saj eKr 4. saj) ja klassikaline kirjandus (5.15.
saj)
Paljude valitsejate juures olid tööl suta'd (vankrijuhid), kes said vahetult osa valitseja vapraist
tegudest. Seetõttu olid nemad adekvaatsed neist jutustama. Suta'dest said kuninglikud
kiidulaulikud.
Eepikas on kaks põhilist teost: eepos ,,Mahabharata" ning eepos ,,Ramajana".
,,Mahabharata" on maailma kõige pikem eepos, üle 100 000 värsi e sloka. Seal pole
konkreetset riimi, samas tekib see sanskriti keeles iseenesest. Mõlemaid käsitletakse
poolpühade teostena. Arvatakse, et veedad ja eeposed pani kirja müütiline tegelane Vyasa.
Tegelikult on tegemist hulga folklooriga