tundlike seismomeetritega veel novembrikuuski. Ehkki Eesti asub maakera juba sadu miljoneid aastatid tagasi jäigastunud piirkonnas, on ajalooürikud maavärinatest korduvalt pajatanud. Näiteks võib tuua 1670. aasta 1. veebruari maavärinakirjelduse Pärnu kandis. Samal aastal märtsis rebinud maarappumine lõhed külmunud maapinda. Hoopis rohkem on andmeid möödunud sajandist ja käesoleva sajandi esimestest aastakümnetest. Maapind on eriti tugevasti vappunud Loode-Eestis Haapsalu, Vormsi ja Noarootsi kandis. Osmaussaare kandis on maavärinaid täheldatud näiteks 1858, 1869, 1877 ja 1904. aastal. Eriti tugevad tõuked olevat olnud aastal 1877. Eestis ei ole aga maavärinad toimunud mitte ainult loode rajoonides. 28. Jaanuaril 1881. a. oli tugev maavärin näiteks Narva ümbruses. Toonaste ajalehtede andmetel langenud mitmete mõisade seintelt krohvi ja Auvere jaamahoones purunenud isegi mõned aknaruudud
seismomeetritega veel novembrikuuski. Ehkki Eesti asub maakera juba sadu miljoneid aastaid tagasi jäigastunud piirkonnas, on ajalooürikud maavärinatest korduvalt pajatanud. Näiteks võib tuua 1670. aasta 1. veebruari maavärinakirjelduse Pärnu kandis. Samal aastal märtsis rebinud maarappumine lõhed külmunud maapinda. Hoopis rohkem on andmeid ülemöödunud sajandist ja möödunud sajandi esimestest aastakümnetest. Maapind on eriti tugevasti vappunud Loode-Eestis Haapsalu, Vormsi ja Noarootsi kandis. Osmussaare kandis on maavärinaid täheldatud näiteks 1858., 1869., 1877. ja 1904. aastal. Eriti tugevad tõuked olevat olnud aastal 1877. Eestis ei ole aga maavärinad toimunud mitte ainult loode rajoonides. 28. jaanuaril 1881. a. oli tugev maavärin näiteks Narva ümbruses. Toonaste ajalehtede andmetel langenud mitmete mõisate seintelt krohvi ja Auvere jaamahoones purunenud isegi mõned aknaruudud
annaabi.ee 
