............................10 Veehoidlate täitmisel tekkivad maavärinad.......................................................................... 11 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................13 SISSEJUHATUS Maavärin avaldub maapinna ja ehitiste vappumisena seismiliste lainete tagajärjel, millega võib kaasneda kõmin. Tugeva maavärina puhul esineb hoonete ja rajatiste purunemisi, maapinda tekivad lõhed ning merel esinevad hiidlained ehk tsunamid. Kohta maakoores, kus maavärina puhul toimub kihtide omavaheline liikumine, kutsutakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks ning epitsentriks on maapinnal hüpotsentri kohal olev punkt. Maavärina tugevust hinnatakse Richteri, kui ka Mercalli skaala järgi.
Seega, vaatamata Maa tektoonilise arengu näilisele 7 kaootilisusele, on selles siiski üsna selgesti tajutav arenguloogika. Toimub aine ringkäik maakoorekivimite ja vahevöö ainese vahel, millega kaasneb maakoorelaamade liikumine ja keerukama koostisega mandriliste maakoore juurdekasv. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) 2.Maavärinad 2.1.Maavärina põhjused ja ohutsoonid Maavärin avaldub maapinna ja ehitiste vappumisena, millega võib kaasneda kõmin. Tugevama maavärina puhul purunevad hooned ja rajatised, maapinda tekivad lõhed, merel esinevad hiidlained.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Maavärinaid põhjustavad enamasti maakoorelaamade liikumisel tekkivad pinged, mis aeg- ajalt kutsuvad esile maakoreplikkide omavahelisi nihkeid nind vallandavad hiigelenergia. Maavärinad on sageli seotud ka vulkaanipursetega, eriti plahvatuspursetega. Nõrgemaid,
annaabi.ee 
