V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Oli juba öö ja laual põles ainult üks vilkuv
vahaküünal, mis valgustas viit isikut selles toas.
Kõige selgemini valgustas küünal uhkelt riietatud läänihärrat, kes kandis puhvpükse ja
veripunast hõbedaste vöötidega riidest vammust ja selle üle laiade mustakirjaliste brokaadist
varrukatega hõlmikkuube.
416
paistis, nagu mängleks tuluke selle toreda kostüümi igas voldis. Seda kandval mehel oli
rinnal elavate värvidega tikitud vapp: ülal teravnurga tipus hüppav põder. Vapisildi paremal
pool oli õlipuuoks, vasakul põdrasarv. Vööl kandis see mees uhket pistoda, mille kullatud
peal oli vürstikrooniga varustatud kiivriharja kuju. Tal oli tige ja upsakas ilme ning pead
hoidis ta uhkelt püsti. Esimese pilguga võis ta näost välja lugeda ülbust, teravamal
vaatlemisel aga kavalust.
2
4
6
Käes pikk aktirull, seisis ta palja peaga tugitooli taga, kus istus kaunis halvasti riietatud
kössis mees, üks jalg teise üle visatud ja küünarnukk laual