Heraldika
Ainus
tiitlilään oli Põhja-Eesti maakondadest moodustatud Eestimaa hertsogkond. Esimeseks Eestimaa
hertsogiks oli kuningas Valdemar I sohipoeg Blekingi hertsog Knut, kelle tiitlivapil kujutati ühte
lõvi. Kolme leopardiga vappi võib Eestimaaga tihedamalt seostada pärast seda, kui 1271. aastal
võttis endale eestlaste hertsogi tiitli kuningas Erik V. (ibid, lk 16)
14. sajandi esimesel poolel suurenes oluliselt vasallidele kuulunud vapipitserite hulk. Eestimaal
vasallide suurenenud privileegidele viitab siinsete vapipitserite oluline kasv. Kui vasallide seast
hakati nimetama meeskohtunikke (Mannsgerichter), 14. sajandi esimesel poolel, suurenesid
oluliselt ka vasallide privileegid. Senised õigused muutusid suurenenud privileegidega. 13.
sajandil uue kuninga troonileasumisel kehtis reegel, et vasallid pidid ühe aasta ja kuue nädala
jooksul sõitma Taani tema palge ette, võtmaks uuesti vastu oma lääni, siis Christoffer II pikendas
annaabi.ee 
