Heraldika
Samasse aega langeb vapiomaniku kohaloleku tähisena vapipildiga lippude ehk baneeride
kasutamine.
Vapigeneesi käsitlevates töödes mainitakse sageli vapisümbolina lõvi. Vapiajaloolase Robert
Vieli käsitluse järgi oligi lõvi esimene ja domineeriv vapikujund, mis 12. sajandil väljendas selle
kandja vaprust ja sõjakust. Mitmed tolleaegsed kuningad ja hertsogid kandsid hüüdnime Lõvi ja
kilbile maalitud lõvi oli selle pildiline väljend. (Saare 2006, lk 9)
Vapipildi juhuslik kujunemine oli tingitud kilbi valmistamise tehnoloogiast. Kilbi aluseks oli
puust tahvel, millele kinnitati kõvast nahast kate liimi, naelte ning naastude abil. Esteetilistel
kaalutlustel võidi naelapead neetida lilleõie kujuliseks. Kilp muutus vapiks hetkest, kui see
registreeriti ja kirjeldati. Vappide kirjeldamine sai alguse vajadusest rüütlit esitleda. Vapi
kirjeldamisel alustati kilbivälja kirjeldamisest ning siis kirjeldati vapikujundeid tähtsuse
järjekorras