Heraldika
aastani aadlitiitli saanud isikud (Oja 2006).
Liivi sõja (1558-1583) tulemusena kadus Vana-Liivimaa ja ühtlasi siine poliitiline ning kiriklik
Korraldus. Esimesena lakkas olemast Tartu piiskopkond, mis juba sõja alguses langes Vene
okupatsiooni alla. Samuti läks venelaste valdusesse Virumaa. Liivi sõja tulemusena jaotati Eesti
Taani, Poola-Leedu ja Rootsi vahel nii, et Taanile jäi Saaremaa, Poolale Lõuna-Eesti ning
Rootsile Põhja- ja Lääne-Eesti. (Saare 2006, lk 61)
Euroopalik vapikultuur eeldas, et mainitud tiitliläänide tulemusena hakatakse kasutama
heraldilist tiitlivappi. 1570. aastasse dateeritud Saaremaa piiskopi ning halduri Magnuse suurel
pitseril kujutati mitmete tiitlivappide seas ka Saaremaa ja Tallinna piiskopi ametivappi.
Esimeseks oli Püha Johannese kotkas, teiseks kaks ristatud ristisaua. Rootsi-Liivimaa
embleemiks kavandasid rootslased juba Liivi sõja ajal Taani vapist inspireeritud sümboli: sinisel
kilbil kolm hõbedast leopardest lõvi
annaabi.ee 
