Heraldika
(Saare 2006, lk 9)
Vapipildi juhuslik kujunemine oli tingitud kilbi valmistamise tehnoloogiast. Kilbi aluseks oli
puust tahvel, millele kinnitati kõvast nahast kate liimi, naelte ning naastude abil. Esteetilistel
kaalutlustel võidi naelapead neetida lilleõie kujuliseks. Kilp muutus vapiks hetkest, kui see
registreeriti ja kirjeldati. Vappide kirjeldamine sai alguse vajadusest rüütlit esitleda. Vapi
kirjeldamisel alustati kilbivälja kirjeldamisest ning siis kirjeldati vapikujundeid tähtsuse
järjekorras. Et lõvi esitati vappidel peamiselt kahel kujul, eristati neid mõistetega lõvi ja leopard.
Lõvi kujutati tagajalgadel tõusnuna ründavas asendis, leopard oli sammuv ja vaatajale otsavaatav
lõvi. (ibid, lk 10)
Elavaid vappe kujutati vapiraamatutes nn gooti stiilis. Kilp oli lihtne ja alt teravnev, millega see
meenutas 180 kraadi pööratud gooti akent. Sageli paigutati kilp kaldu, vasakpoolset ülanurka
annaabi.ee 
