A.dumas Kolm musketäri terve raamat
aga võib-olla isegi de TrevilleM enne teda.
Louis XIII oli tõsiselt kiindunud härra de Treville'isse. See oli küll kuninglik
kiindumus, egoistlik kiindumus, kuid sellest hoolimata ikkagi kiindumus. Tol õnnetul ajal
püüti ennast ümbritseda Treville'i-taoliste meestega. Paljud oleksid võinud oma deviisiks
võtta sõna «tugev», mis moodustas teise poole tema vapikirjast, kuid vähesed aadlikud
oleksid olnud õigustatud enese kohta tarvitama sõna «ustav», mis oli vapikirja esimeseks
pooleks. Treville kuulus viimaste hulka. Ta oli üks neist haruldastest olevustest dogi
painduva taiplikkusega, sõgeda julgusega, kiire pilguga, kärme käega, kellele silm näis
olevat antud ainult selleks, et näha, kas keegi pole muutunud kuningale vastumeelseks, ja
käsi selleks, et seda vastumeelset tabada, olgu see siis mingi Besme, Maurevers, Poltrot
de Mere või Vitry. Treville'il oli seni ainult juhus puudunud. Kuid ta varitses juhust ja