Heraldika
kolmnurkne varjaagi, ovaalne itaalia, kumera alaosaga nelinurk hispaania, teritatud
alaosaga nelinurk prantsuse ja figuraalne saksa kilp. Kilp võis olla üheväljaline või jaotatud
mitmeks väljaks, kõige sagedamini vertikaalselt kaheks, horisontaalselt kaheks, diagonaalselt
kaheks või neljaks. Vapikilp jaotati paremaks ja vasakuks pooleks kilbi kasutaja poolt vaadatuna.
Neljaks jaotatud vapi väljasid loeti paremalt vasakule. Mitmekihiliste vapikilpide puhul on suur
ehk põhivapikilp jaotatud ja sellel asetseb väike vapikilp ehk südakilp, millel on perekonnavapp.
(Oja 2006)
Joonis 4 Kilbitüübid (Allikas: Vikipeedia 2011)
Heraldikas oli algselt põhivärvidena kasutusel ainult neli värvi: punane, sinine, roheline ja must.
Neid nimetatakse heraldilisteks värvideks ehk tinktuurideks. Metallidena olid kasutusel kuld ja
hõbe. Järgiti reeglit, et värv ei käi värvi peale ja metall ei käi metalli peale. Vappide neli
annaabi.ee 
