vaatav tõstetud esikäppadega lõvi. Lõvi seisab taustal, kus ülevalt vasakult kuni alla paremale vahelduvad 7 lainelist triipu, vaheldumisi sinised ja valged, esimene ja viimane on sinised. Suur riigivapp Väikest riigivappi kasutavad peamiselt Rootsi valitsus ja selle ametid. Need tohivad lisada vapile oma tegevuse sümboleid. Seda kasutatakse näiteks Rootsi politsei vormil. Väike riigivapp koosneb sinisest vapikilbist, millel on kujutatud kolm ühesugust kuldset krooni, üleval kaks tükki kõrvuti ja nende all kolmas. Vapikilp on kroonitud kuningakrooniga. Vapikilp võib olla ümbritsetud Serafimi ordenitega. Väikene riigvapp Rootsi pühad ja tähtpäevad Pühad: 1. uusaasta (1. jaanuar) 2. kolmekuningapäev (6. jaanuar) 3. suur reede 4. vaikne laupäev 5. teine ülestõusmispüha 6. tööpüha (1. mai) 7
tõenäoline, et 1219. aastal, kui taanlased Tallinna tungisid, ehitati Toompeale kohe ka kirik. Toomkirikus asuvad aadlike vapid. Vappepitaaf ehk surnusilt on üksikisiku mälestuseks kirikusse üles seatud mälestusmärk. Vappepitaafi kanti matuserongkäigus sarga ees ning riputati kadunukese haua vahetusse lähedusse kiriku seinale. Aadlike vappepitaaf koosnes suguvõsa vapi pildiga vapikilbist, mille all paiknes tekstitahvel kadunukese elulooliste andmetega. Vapikilpi ümbritses rikkaliku taimornamendiga kiivrikate, mille kohal kõrgus turvisekiiver aadlikrooni ja kiivriehisega. Vappepitaafide kasutamise kõrgaeg oli 17. sajand. Vappepitaafide traditsioon hakkas hääbuma pärast kirikuisse matmise keelustamist 1772. aastal[1]. Eestis on tänaseni säilinud alla 200 vappepitaafi, üle poole neist asuvad Tallinna Toomkirikus.
annaabi.ee 
