Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt
varieerimine sõltuvalt suhtlemisülesandest ja/või -situatsioonist.
Praktiline sõnavaraõpetus: Loe juurde: Karlep, K. (2003). Kõnearendus.(lk 63-90)
Kõnearenduse metoodika sõnastab sõnavaraõpetuse ülesanded järgmiselt: sõnavara mahu
laiendamine, sõnatähenduse täpsustamine, sõnade aktiveerimine (kasutusvaldkonna
laiendamine). Öeldu kehtib kõigi raskusastmele ja koolitüüpide kohta. Kui tavaõpilasel on
vanusevormile vastav vähemalt min sõnavara olemas, siis eriõpetust vajaval lapsel tuleb
suhtlemiseks ja õppimiseks vajalik leksikon alles kujundada.
M. Lvov sõnastab sõnavaratöö ülesanded õpilaste seisukohalt nii: uute sõnade ja nende
tähenduse, sõnade emotsionaalse värvingu, kasutusvaldkonna, mitmetähenduslikkuse ja
ülekantud tähenduse, sünonüümide ja antonüümide omandamine; omandatud sõnade
annaabi.ee 
