Eesti ja Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika
Seega, et ühiskonna vananemisega kaasneb reeglina ühiskonna rikkuse kasv.
Samal ajal näitavad sotsiaaltrendid, et mida suurem on rahvuslik rikkus, seda suurema
osakaalu moodustavad SKP-st pensionikulutused. Just SKP kasv on võimaldanud majandusel
valutumalt kanda pensionikulutuste suurenemist. Nimetatud trendide taustal selgub ka Eesti
pensioniküsimuse üks paradokse. Meie probleem ei ole mitte niivõrd selles, et Eesti SKP per
capital on madal, vaid selles, et oma rahvastiku vanusestruktuuride koht on Eesti ühiskond
liiga vaene.
Pensionikulud suhtena SKP-sse on Eestis aastate jooksul kasvanud, samas on kasvanud ka
asenduspiirmäär ehk keskmise pensioni suhe keskmisse palka. Seda on peamiselt põhjustanud
pensioni sihtkapitali reservide osakaalu vähendamine ning maksukogumise protsendi tõus.
EL-i riikidega võrreldes on Eesti pensionikindlustusele eraldatud sotsiaalmaksu osa suhteliselt
kõrge, kuid tavapärasest erinev on tööandja koormus.
annaabi.ee 
