Alkoholipoliitika ja selle mõju tarbimisele
Eestis vähendada. Parima tulemuse saavutamiseks on mõistlik keskenduda valdkondadele, mis
enim kahju põhjustavad, näiteks noorte alkoholitarbimine ning alkoholiga seotud õnnetused ja
vägivald. (Riiklik alkoholipoliitika, 2009:1)
Euroopa Liidu liikmena tuleb liikmesriikide tarbimisnäitajate aeglase ühtlustumisest tulenevad
muutused lülitada ka liidu ühtsesse alkoholipoliitikasse. Eesti alkoholipoliitika peab sisaldama
erinevaid elemente maksustamisest, vanusepiirangutest, reklaami regulatsioonist,
tootmise/kaubanduse litsentsistamise ja otseste kontrollmeetmeteni. (EKI tutvustas...) Indrek
Saare sõnul tuleb "pikaajalist alkoholi aktsiisipoliitikat kujundades Eestis silmas pidada selle
mõjusid fiskaalsüsteemile tervikuna, mitte üksnes alkoholiga seotud kahjusid ja alkoholist
laekuvaid maksutulusid". (Saar, 2011) Seega jääb lõppkokkuvõttes riikliku alkoholipoliitika-
alaste otsuste tegemine praktikas ikkagi poliitikutele.