iseseisvat tööd. Rahvusliku kunsti tärkamisel mängis suurt osa ka rahvusliku liikumise tõus. Aluseks said traditsioonid ning nendega rikkalik ja mitmekülgne rahvakunst. Siiski kujutav kunst tekkis peamiselt väljaspool kodumaad. Siin polnud huvi kunsti kui sellise vastu- taluravas oli liialt harimatu,et selle vastu huvi tunda. Kõrgema haritusega inimesi leidus vähe. Baltsisakslaste ringkonnad suhtusid sellisesse üritusse vanulikult ning pahatahtlikult ning see ajendas kunstnikke tegutsema välismaal. Siiski suutsid Köler, Adamson ning Weitzenberg isegi võõrsil olles anda endast parima,et edendada eesti kunsti.
Suured valdsed olid Ameerikas, kust toodi sisse rikkusi. Absolutismi toena etendas maa vaimses elus mõjuvat osa kirik, mis oli tugevam kui teistel maadel. Sotsiaalsed vastuolud olid teravad. 16. sajandil tekkis Hispaanias poliitiline ja majanduslik kriis. Humanistlik liikumine tekkis Hispaanias 16. sajandil. Humanismi peakoldeks kujunes 1508. aastal asutatud Alcala de Henarese ülikool Madridi lähedal. Vaba mõtte levikusse suhtusid vanulikult nii absolutism kui aristokraatia, kirik ja puudus tugev kodanlus. Hispaanias ei levinud humanism filosoofilise õpetusena vaid rahvaliku impulsiivse tungina. Hispaania kirjandus on laadilt mehelik, kujunduselt konkreetsust taotlev ja toetub keskaegsele rahvuslikule traditsioonile. Usulise temaatika rohkuse mõju näol ilmneb kiriku tohutu mõju. Draamas tekkis eriline vaimu zanr auto sacramental- piibli lugusid või pühakute elusid käsitlev lühinäidend. Hispaania renessanss ulatub 15
seetõttu kasulik, sest need tingimused, mille osaks on kuritegevus, on ise lahutamatud moraali ja õiguse normaalsest evolutsioonist. Õigus ja moraal muutuvad ühiskonna sotsiaalse tüübi muutumisel ja et nad evolutsioneeruvad ka ühe ja sama ühiskonna tüübi raamides vastavalt selle ühiskonna elutingimuste muutumisele. Et need oleksid võimalikud, ei tohi moraali aluseks olevad kollektiivsed tunded suhtuda vanulikult muutustesse ja seega peavad nad olema mõõduka mõjujõuga. Kui nad on liiga tugevad, kaotab ühiskond paindlikkuse. Iga olemasolev süsteem on niivõrd, kuivõrd ta on kaotanud paindlikkuse, uue süsteemi arengu takistuseks. Mida täiuslikum on süsteem, seda suuremat, tervet vastupanu osutab ta muutustele. Kui ei oleks kuritegevust, tähendaks see seda, et vastupanu igasugustele muutustele on absoluutne. See eldaks, et kollektiivsete tunnete intensiivsus on enneolematult kõrge, kuid
annaabi.ee 
