E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Teie ei ole mulle veel oma täit nimegi
nimetanud.»
«Mis tarbeks?» ütles Gabriel õlgu kehitades. «Ma ei ole teie seltsist, preili von
Mönnikhusen, ega või teie tuttavaks jääda. Paari päeva pärast
288
jõuame, kui jumal aitab, Tallinna, ja siis lahkume niisama äkisti, nagu kogemata kokku
juhtusime.»
«Lahkume? Mispärast tahate teie lahkuda?» küsis Agnes kohmetult.
«Ma kardan, kui teie teaksite, kes ma olen, siis kihutaksite mind kõhe enesest eemale ja
vannuksite
seda tundi, mil õnnetuse sunnil minu seltsis teele läksite.»
«Seda saame veel näha,» ütles Agnes naeratades. «Kes teie olete?»
«Suur patune,» vastas Gabriel külmalt, «kõige alatum inimeste seast, sest minu soontes
tuksub talurahva veri !»
6. KES OLI GABRIEL?
Gabriel eksis arvates, et see sõna kui pikselöök uhkele rüütlipreilile saab mõjuma. Agnes oli
küll esiotsa pisut kohkunud, aga järgmisel silmapilgul vaatas ta meelitava umbusaldusega