A.dumas Kolm musketäri terve raamat
veenduma teie süütuses. Täna pärast keskööd tulen ma teie juurde ja teie veenate mind.»
«Ei, Felton, ei, mu vend,» vastas mileedi, «niisugune ohver on liiga suur ja ma
mõistan, mis see teile maksab. Ei, ma olen kadunud, ärge hukutage ennast koos minuga
Minu surm kujuneb väljapaistvamaks kui oli mu elu ja laiba vaikimine veenab teid
rohkem kui vangi sõnad.»
«Vaikige, proua,» hüüdis Felton, «ärge rääkige nii. Ma tulin selleks, et te annaksite
ausõna, et te vannuksit selle nimel, mis ön teile kõige püham: te ei pane kät oma elu
külge.»
«Ma ei või vanduda,» vastas mileedi, «sest mul o väga suur aukartus vande ees. Kui
ma kord juba vannun siis kohustun ma seda ka pidama.»
«Olgu, aga andke mulle siis tõotus vähemalt niikauaks, kuni olete mind uuesti
näinud,» ütles Felton. «Kui te ka pärast minu järgmist kohtumist seda veel nõuate, siis
annan teile vabad käed ja toon teile ise palutud relva.»