Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
Esinduslik
historitsistlik korterelamu Haapsalu vanalinnas (paremal): esimese korruse
kaaraknad annavad hoonele neorenessansilikku joont.
Kaua püsisid ka jõukates elamutes suured, kogu perele ühised magamistoad, alles 20.
sajandi algul jõutakse tõdemuseni, et iga pereliige peaks saama endale oma toa.
Praegusest erinev oli ka arusaam puhtusest – 19. sajandil ehitati isegi väga suuri
kortereid sageli ilma vannitoata, ka jõukamad inimesed pesid ennast avalikes saunades,
igapäevaselt piisas silmapesukausist magamistoas. Vannitoad hakkavad laiemalt levima
20. sajandi algul, mil need ei ilmunud üksnes uutesse elamutesse, vaid ehitati tihti sisse
ka varasematesse korteritesse. Sellistes suurtes korterites on sageli säilinud uhked
interjöörid: kahhelahjud, parkettpõrandad, lagedel stukkdekoor, mõnikord seintel
väärispuidust tahveldis jm hämmastavalt uhkeid detaile, mida puitkorterelamust ei