Eesti ajalugu 1939-1941
Repressioonid. Esimesed arreteerimised said teoks juba 17. juunil, kuid tõelise hoo
omandasid need pärast eesti inkorporeerimist, mil alustas tööd Siseasjade Rahvakomissariaat
(NKVD).
Kuni 1940. a. lõpuni kadus üle 1000 inimese, sh. riigi endine poliitiline juhtkond, kõrgemad
sõjaväelased ja politseinikud, majandusmehed, mitmed tippintelligentsi esindaja. Kõik nad
mõisteti süüdi nõukogude seaduste alusel tegude eest, mis pandud toime iseseisvas Eestis.
Enamik saadeti NSV Liidu vanlatesse, osa hukati kohapeal.
1941. a. laienes arreteerimine veelgi. Vangistati kõikidesse rahvakihtidesse kuuluvaid inimesi,
ka töölisi ja isegi nõukogude aktiviste. Keegi ei võinud olla kindel homses päevas. Ametlikult
vangistamistest ei räägitud, see suurenda hirmu veelgi. repressiivpoliitika kulmineerus 1941.
a. 14. juunil massiküüditamisega kolmes Balti riigis. Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese,
keda peeti potentsiaalselt ohtlikuks
annaabi.ee 
