Tammsaare ja Gailit elulugu
oma tõelise tühisuse. Autori see või teine hoiang avaldub muidugi juba detailides, ometi
määrab teose humoristlikkuse või satiirilisuse lõplikult alles kogumulje.
Tammsaare karakterkoomika annus on õige suur ja mitmekesine. Pealegi ta näib ohtrasti
viljelnud olevat mõlemaid selle ülavorme, kuigi mitte alati tüüpiliselt puhtal kujul, vahel isegi
segunevalt teineteisesse. Kirjanikule omane skeptiline vankuvus puhtate tõdede olemasolu
tunnustamisel näib peegelduvat isegi ta tüübistiku suunamisel ühele või teisele poole täiesti.
Sellest hulk kujusid, mille humoristlikkus tõestub ainult tükati. Kõige puhtamal kujul leiame
realistlikke, õnnestunud lepliku huumoriga käsiteldud kujusid ta kõige varasemas loomingus.
Umbes nagu Kitzberg läheneb ta tegelastele sooja sümpaatiaga jutus ,,Kuresaare vanad", kus
annaabi.ee 
