Traditsioonide ja uute tavade suhe tänapäeva ühiskonnas
Aastasadu tagasi, kui vaba ja suveräänne Eesti Vabariik oli meie eelkäijatele vaid
helesinine unistus, elasid me vanavanemad, nende lapsed ja mitu põlvkonda lapselapsigi
kindlate tavade ja normide järgi. Iga pere järgis kindlalt juba ammu paika loksunud ja end
õigustanud plaane pea kõikjal: põllumajanduses, karjakasvatuses, religioonis, pühade
tähistamisel, rituaalide läbiviimisel kui ka igapäevases pereelus. Suure mõra, mis tänaseni
aina süveneb, lõi sellesse vankumatusse rütmi 20. sajandi lõpp. Siis hakkas vastiseseisvunud
Eesti arenema nii tööstuse- kui tehnikavallas lääneriikidele omase kiirusega ning levisid ka
uuenduslikud mõtted ja proovima hakati üha enneolematuid asju.
Maailma vahest kõige enam pühitsetud tähtpäev on jõulud ning ka Maarjamaa rahval
käivad selle perioodiga ühes kindlad tavad. Hoolimata ajast ja riigireziimist, olgu jõulud või
näärid, jäävad mõned traditsioonid püsima