Muusikaajalugu
4. Kolm esimest laulupidu ja asjaarmastajad-heliloojad
I. üldlaulupidu toimus 1869 a. Tartus ja selle üldjuht oli J.V.Jannsen. Laulupeol olid
enamus saksakeelsed laulud ja C.R.Jakobsonile see ei meeldinud 12-st vaimulikust ja
14-st ilmalikust lauldi ainult 2 eesti keeles Kunileiu Sind surmani ja Mu isamaa on
minu arm. I. Laulupeol esitas J.Hurt ka oma kõne, mis tõstis kõvasti tema mainet.
Peole tulekut takistasid mitmed asjaolud (ei saanud peo korraldus luba kätte ja jalgsi
või vanksiga oleks liiga palju väärtuslikku tööaega raisku), aga hiljem olid emo.
Tugevad ja see pidu oli innustuseks heliloojatele veel eestikeelseid teoseid kirjutama.
II: üldlaulupidu toimus 1879. Tartus ja III. kohe 1880 a. Tallinnas. Ka siis oli peo loa
kättesaamisega raskusi. Aastatega kooride ja pillimängijate ja eestrikeelsete lugude
arv kasvas. Usk ja lootus vabadusele aina kasvas. Kokkuvõttes 19. saj lõpul kujunes