Keskaegne relvastus ja sõjaline kultuur. Referaat
vastase rindesse, vaid ka lõikasid selle kaheks osaks. Seejärel väljus jalavägi rüütlite kaitse alt
ja viis hävitustöö lõpuni.
keskaja sõjavägi jagunes peamiselt seitsmeks eri väeosaks: raskeratsavägi, kergeratsavägi,
jalavägi, jalamehed, piigimehed,ammukütid ,vibukütid
Igas sõjaväes oli ka mittesõdivaid inimesi: habemeajajaid (kes olid ka arstide eest), kaupmehi,
võib-olla prostituute, töölisi (nt. seppasid), kokkasid, vankrijuhte, loomulikult isandate
teenreid, mõnikord ka isandate naisi jne., kes liikusid sõjaväega kaasa, lootes kasumit teenida.
2.3 Taktika
Taktika on läbi ajaloo olnud iga lahingu otsustav ja tähtsaim punkt. Hea taktikaga on võimalik
võita ka paremini varustatud ja suures ülekaalus olevat vaenlast
Rüütlivägede taktika oli primitiivne ja rõhus rüütlite individualismile, kus igaüks tegutses
omaenese äranägemise järgi. Mitte mingisugusest juhtimisest ja manööverdamisest